VIIMSI POOLSAAREST

Viimsi poolsaar - Põhja-Eestis asuv poolsaar, mis piirneb läänest Tallinna ja idast Muuga lahega. Poolsaare pindala on ligikaudu 50 km2, pikkus umbes 10 ja keskmine laius 5 km. Koos Naissaare, Prangli, Aksi, Tiirloodi, Keri, Kräsuli, Seinakari, Kumbli ja Pandju saarega moodustab Viimsi poolsaar Viimsi valla.Viimsi poolsaare vanimad arheoloogilised leiud, mis leiti muinaskalmete väljakaevamistel Pärnamäel, pärinevad 3. ja 4. sajandist.Poolsaare põhjatipus asub Rohuneem. Poolsaare keskosas asub Lubjamägi.
Viimsi maastik on vaheldusrikas, rannamadal on kivine ja liigestatud rohkete luidete ja rannavallidega. Poolsaare keskosa on kaetud metsaga, on laane- ja salumetsi, rabastuvaid männikuid ja soometsi. Paekalda allikarohkel rusukaldal kasvab meie oludes haruldane kooslus, laialeheline ürgne salumets. Põhiosa Viimsi metskonna metsast on kaitsemets.

Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseum asub 19. sajandi teisel poolel historitsistliku välisilme saanud Viimsi mõisast, kus muuseum tegutseb alates 2001. aastast Eesti sõjaajaloo uurimis-talletus- ja eksponeerimiskeskusena. Aastatel 1923-1940 kuulus mõis Eesti Sõjavägede Ülemjuhatajale kindral Johan Laidonerile.

Haabneeme asulast Rohuneeme poole maalilisel mererannal asub Viimsi Vabaõhumuuseum. Siin on kindlasti parim koht Tallinna vanalinna poole avaneva "kilukarbivaate" imetlemiseks.
Põhiosa muuseumist moodustab ajalooline Kingu taluõu: 1820ndatest pärit rehielamu, 20. sajandi alguseks valminud elumaja, laut ja teised taluhooned. Kingu talu oli jõukas renditalu, kus tegeldi nii kalapüügi kui põllumajandusega. Talu maadel, oma ajaloolisel asukohal, paiknevad lisaks ka rekonstrueeritud Krügeri ja Silberfeldti väikesed kalurielamud. Näha saab võrgukuure, paadivinnu ja vabesid ning kalurite igapäevatööks vajalikke esemeid.          

 

C:\Users\Tiiu\Pictures\Libahundi maastik sügis 2013\Viimsi poolsaar 2013\DSC_0009.JPG          C:\Users\Tiiu\Pictures\Libahundi maastik sügis 2013\Viimsi poolsaar 2013\DSC_0017.JPG

1940-ndate aastate teisel poolel algas üle kogu Eesti sundkollektiviseerimine. Rannakülades toimus see kaluriartellide moodustamise teel. Esimene kaluriartell nimega „Põhja Kalur“ asutati Rohuneemes 22. detsembril 1946. aastal. Paari järgneva aasta jooksul viidi kollektiviseerimine läbi ka teistes poolsaare külades. Leppneemes moodustati artell „Murdlaine“, Miidurannas „Forell“, Tammneeme ja Randvere küla kalurid ühinesid „Randlaseks“. 12.augustil 1950 peeti Viimsi koolimajas kaluriartellide ühinemiskoosolek nelja artelli liitmiseks üheks kolhoosiks. S. M. Kirovi nim. kalurikolhoosi osana tegutses Tammneeme sadam ja kala vastuvõtupunkt aastani 1968.

Tammneeme küla asub Viimsi poolsaare idarannikul, moodustades põhilises osas mere ja metsa vahelise pika ja kitsa asustusala. Idas külgneb Tammneeme Muuga lahe, põhja pool Leppneeme ning lõunas Randvere külaga. Lääne suunas ulatub küla selle keskosas umbes ühe kilomeetri ulatuses poolsaare siseossa. Viimsi poolsaare metsane siseala eraldab läänes Tammneemet Lubja külast.

Leppneeme küla paikneb Viimsi poolsaare kirderannikul, Muuga lahe kaldal. Küla piirneb kolme asulaga. Lõunaküljelt on Leppneeme kokku kasvanud Tammneeme külaga. Lääneküljes asub endise sõjaväe laskepolügooni alale rajatud Kelvingi küla. Edelas saavad Leppneeme metsamaad kokku Lubja küla metsamaadega. Leppneemest kirde pool paiknevad Muuga lahe saared Prangli ja Aksi.
Leppneemes asus Eesti Vabariigi rannapatarei nr 8, mille ehitustööd algasid 1924. aastal, mil hakati ette valmistama puitmaterjali. 1926. aastal paigaldati ajutistele alustele neli 150 mm Kruppi kahurit, mis järgneval aastal alalistele positsioonidele asetati. 1928. aastal ehitati tulejuhtimispunkt, pandi ümber patarei okastraataed ja istutati puid. 1939. aastal likvideeriti patarei kindral Laidoneri otsusega. Tänapäeval tähistavad kunagist patareid üksikud lohud ja kuhjatised Sepa talu metsas.
Peale sõda jäi Leppneeme kinnisesse piiritsooni, kuhu pääsesid vaid kohalikud elanikud ja erilubadega isikud. Leppneeme sadamast käib hetkel igapäevane ühendustee laevaga  Prangli saarele.


1947. aastal püstitati külla metallist vaatlustorn, millest jälgiti Muuga lahes toimuvaid allveelaevade õppusi. Esialgu paiknesid küla erinevates taludes sõjaväeosad (Katku, Raja, Vinnuniidi), 1955 aastal rajati Sepa talu karjamaadele piirivalvekordon. Hiljem rajati vaatluspunktid Vinnuniidile, Jaanile ja Hiire talu juurde.
Eesti taasiseseisvumisel alustati maade tagastamist. See andis omakorda uue tõuke elamute ehitamisele ja kinnisvara arendusele, mille tõttu kadusid vanad karjamaad,  põllud ja metsaalad. Kirovi kolhoosi reorganiseerimise käigus erastati Kirovi kolhoosi Leppneeme osakond ning sellest loodi erakapitalil põhinev K/Ü Räim.
Randvere ja Muuga on ainukesed poolsaare külad, millel on algusest peale olnud eestipärased nimed. Endise N Liidu ajal elas Randvere küla täielikult tolleaegse piirirežiimi tingimustes. 1970  aasta paiku hakati siia eraldama maa-alasid suvila- ja aianduskooperatiivide rajamiseks. Enamasti eraldati selleks väheväärtuslikud ja võsastunud karjamaad, kuid ei olnud harvad ka juhtumid, mil suvilate ehitamiseks eraldati endisi põllumaid. Sellest ajast peale algas uute asukate, peamiselt tallinlaste sissevool külla, mis ei ole katkenud tänase päevani. Kõik see on endise rannaküla ilmet pöördumatult ja tundmatuseni muutnud. Alustati suvemajade ehitamist, mida peale Eesti taasiseseisvumist hakati hoogsalt aastaringselt kasutatavateks elamuteks ümber ehitama.