Kolga etapi maastiku info:

Selle sügisene Libahundi Jälje maastik jääb Lahemaa rahvuspargi lääneserva. Tegemist on looduslikult kauni ja  väga vaheldusrikka maastikuga, mis sisaldab erinevaid metsi, lagedaid, rabasid, rabametsi jne. 

Asustus on erineva tihedusega, tihedaim on võistluskeskuse ümbruses paiknev  Kolga alevik koos naaberküladega. Suur osa maastikust on aga üldse asustamata. Metsaga on kaetud umbes kolmveerand alast. Lagedatest aladest on nii heinamaid, põlde kui harimata rohumaid. Teedevõrk on erineva tihedusega. Metsa aladel on üldiselt ühtlane sihivõrgustik, kuid mitte igal pool. Ala läbivad valdavalt sügavates orgudes voolavad Pudisoo ja Kolga jõed. Mõned väiksemad maa-alad on ka kraavitatud. Võistlusmaastiku piiridele jäävad Kahala järv ja ka meri.

Metsa läbitavust esineb erinevat, kuid päris palju  on väga hea läbitavusega männimetsa.  Üsna palju on ka rabametsa, kus nähtavus on väga hea, kuid liikumine pehme pinnase tõttu füüsiliselt raskem. Tihedamad metsa osad on vähemuses.  Maastiku lõunaosas on mitmeid raiesmikke. Põhja-Eesti kohta väga ebatüüpiline on see, et metsades ei ole peaaegu üldse kive ega rändrahnusid. Metsa läbitavus ei ole kaardistatud.

Lagedate läbitavus on sarnaselt metsaga – valdavalt väga hea, kuid kohati halvem, näiteks ka nõgestega jõeluhad. Rajameistri poolt on testitud, et läbi topelt orienteerumispükste nõges enam ei kõrveta, seda ka märgade jalgadega. Viimastega tuleb kindlasti arvestada, suure tõenäosusega ka kuiva ilma korral. Liikumiskiirus maastikul on kokkuvõttes üle keskmise.

Reljeef on tasane kui välja arvata jõgede-ojade sügavad kanjonid ja klindiastang.

Asustatud punktides kruntidele ja kinnistele territooriumidele sisenemine on keelatud. Pudisoo jõe põhjakaldale jääva Sae talu maade läbimine on keelatud seal viibiva lambakarja ja karjakoerte tõttu. Lambakarjamaid on ka mujal, nendesse ei ole soovitav siseneda va ühe karjamaa omanikuga kõige läänepoolsemate KP-de juures on karjamaa ületamine kokku lepitud.

Ohukohtadeks on küllalt tiheda liiklusega ning kurvilised teed. Laukasoodesse, kus võib olla sissevajumisoht, Lahemaa Rahvuspargi nõudmiste tõttu nagunii minna ei tohi.

Jõgede ja järsakute ületamine: Lahemaa poolt on keelatud ületada klindiastangute järsemaid osi ning jõgesid mujalt kui sildade-purrete kaudu, hoolimata sellest, et jõed on kitsad ja enamasti ka mitte eriti sügavad. Pudisoo jõel on keelu eesmärk kaitsta ebapärlikarpi. Rajatööde ajal olemasolevaid purdeid on loogilisemate liikumisteede kohtades kaardistatud mitmeid ja kindlasti leidub neid veelgi. Mõned purded võivad olla libedad. Samas laekus hiljuti korraldajatele info, et võistlusele eelneval reedel toimuvad jõe puhastamise talgud samade ebapärlikarpide jaoks paremate elutingimuste loomise nimel. www.talgud.ee/talgud/2014/ebaparlikarbitalgud-lahemaal . See võib tähendada, et ka mõni kaardile kantud purre võib nende talgute käigus eemaldatud saada. Antud olukorra vastu ei saa rajameister eriti midagi teha, sest aega purrete täielikuks ülevaatamiseks peale 24.10 ei jää. Olukorras, kus kaardile kantud purre on tegelikult värskelt likvideeritud, tuleb korrigeerida oma läbimisteekonda.

Kaart on mõõtkavas 1:25000, formaat ca 32x40 cm, kõrgusjooned iga 5m, kohati pooljooned 2,5m tagant. Kaart põhineb 2013.a põhikaardil ja 2006.a. TAOK Rogaini kaardil. Seetõttu on kaart kahes eri stiilis: enamus rogainikaardi stiilis ja peamiselt edelaosa on põhikaardi stiilis.Kaarti on uuendatud, peamiselt raiesmikega, mõningate teede ja uute hoonete/kruntidega. Kaart on trükitud veekindlale materjalile

Kohustuslik lisavarustus on kindad, veekindel pliiats ja veekindlalt pakitud mobiiltelefon. Viimase kasutamine on ette nähtud vaid abi vajamisel.
 
Edukat Libahundi jälje otsimist!