Viimsi etapi maastikuinfo

Sel sügisel saavad Libahundi Jälje otsijad põhjalikult  tutvuda Eesti rikkaima valla, Viimsiga.  Viimsi poolsaar on tuntud pika maalilise mereranna poolest. Nõukogude aega mäletav põlvkond teab, et Viimsis oli (juba tollal jõukas) Kirovi kalurikolhoos. Mitte igaüks aga ei oska Viimsit seostada väga suurte metsade, kohati vägagi võimsa reljeefi ja paljude huvitavate ajalooliste ning loodusobjektidega.

Viimsi poolsaarel, mis Eesti kaardil ei tundu kuigi suur, ulatub maapinna kõrgus ometi 50 meetrini. Põhiline kunagine kaldaastang paikneb praegu poolsaare lõunaosas. Väiksemaid rannamoodustisi, mis muidu suhteliselt tasast maastikku põnevamaks muudavad, esineb üle poolsaare mitmel pool.

Viimsi on tihedalt asustatud lõunaosas ja läänekaldal, samuti vähemal määral idakaldal. Enamus  asustamata alast on kaetud metsaga. Lagedat rohumaad ja põlde on vähe. Teedevõrk on tihe või keskmise tihedusega. Metsa alad on kaetud ühtlase sihivõrgustikuga, osadel sihtidel on ka kruusakattega teed. Sihivõrguga koos on ka korrapärane kraavivõrk. Looduslikke siseveekogusid on vähe ja need on väikesed – mõned tiigid, ojad.

Metsa läbitavus on erinev– alates  väga hea läbitavusega männimetsast kuni tihedate kuusikute või segametsadeni. Kohati esineb metsas ka liigniiskust ja tuule- või lumemurdu. Metsades on silmatorkavalt palju kivisid ja rahne. Siiski võib oletada, et liikumiskiirus on üle keskmise, sellele aitab kaasa tihe teedevõrk.

Maastikul on ka mõni väiksem raba või sooala.

Nagu Eesti randadele iseloomulik, esineb siingi endiseid militaaralasid ja –objekte. Nende ümbruses tuleks liikuda ettevaatlikumalt, vaadata hoolsasti jalgade ette, kuna on leitud luugita kaevusid ja ootamatut okastraati.

Võistlejatel tuleb läbida üsna palju  asustatud alasid. Kruntidele ja kinnistele territooriumidele siseneda ei ole lubatud. Samuti tuleb vältida üle haljastatud muru jooksmist – seda esineb näiteks aiaga piiramata korterelamute ümber, aga ka vahetult stardialas. Kõiki selliseid alasid ei ole näidatud keelualadena, loodame võistlejate sisemisele kultuurile.

Ohukohtadeks on ohu järjekorras tiheda liiklusega teed - tänavad ja militaaralad. Mitmed teed on kitsad ja käänulised, kus autojuht ei oska oodata võistlejate liikumist. Paljude maanteede ääres on jalgteed, nende olemasolul ei ole vaja joosta mööda sõiduteid. Kaldaastang ja sood-rabad üldjuhul ohtu ei kujuta.

Kaart on mõõtkavas 1:20000, formaat ca 32x48 cm, kõrgusjooned iga 2,5m tagant. Kaart põhineb uuel 2013.a põhikaardil originaalmõõtkavaga 1:10000. Vaatamata kaardi värskele aastaarvule on tulnud seda mitmetes kohtades uuendada selgelt vanemate raiesmikega. Samuti on kaardile kohati lisatud detaile (pms metsarajad, kivid) olemasolevatelt orienteerumiskaartidelt. Lisadetailide kujutamine kaardil on siiski ebaühtlane.  Metsa-lageda värvilahendus on valge-kollane.  Metsa läbitavus ei ole kaardistatud.

NB! Kaart on põhjasuuna suhtes ca 8 kraadi pööratud. Põhjasuuna jooned on loomulikult kaardile kantud. Kaart on trükitud veekindlale materjalile. Raja planeerimiseks kaardile on mõistlik kaasa võtta veekindel kirjutusvahend. Soovituslik lisavarustus on kindad ning  veekindlalt pakitud mobiiltelefon. Viimase kasutamine on ette nähtud vaid abi vajamisel.

Lisaülesannetes tuleb järgida kaardile kirjutatud selgitusi ning kohtunike juhiseid.

Edukat Libahundi jälje otsimist!