Rajameistri
info Libahundi Jälje Paldiski etapi kohta:
Libahundi Jälje seekordne kevadetapp annab võimaluse põhjalikumalt tutvuda Paldiski linna ja selle
koosseisu kuuluva maalilise Pakri poolsaare maastikuga. Antud maastik sai Libahundi toimumiskohaks valitud
just seetõttu, et arendustegevus poolsaarel on järjest enam piiramas võimalusi orienteerumisvõistluste
korraldamiseks. Soovisime anda võimaluse poolsaar risti-põiki läbi matkata enne kui selleks tekivad
suuremad piirangud.
Maastiku eripäraks on võimas ja järsk pankrannik peaaegu kogu merepiiri ulatuses. Pangaastang on kuni 25m kõrge ja enamuses oma pikkusest ületamatu. Poolsaare läänekaldal, vastu Paldiski lahte on vaid paar
mere äärde laskumise võimalust. Põhjakaldal on neid rohkem, seal leiab ka lamedamat rannareljeefi.
Pangapealne osa on väga tasase reljeefiga tüüpiline paepealne, kus esineb nii metsa kui lagedaid.
Teedevõrk
on ebaühtlase tihedusega. Metsasihid, samuti raiesmikud peaaegu puuduvad. Siseveekogusid on vähe ja need on väikesed – mõned tiigid, ojad, kraavid. Peaaegu kõik lagedad on oma looduslikus olekus,
põllumajandustegevus poolsaarel praktiliselt puudub. Lagendikud võivad olla ebamääraste kontuuridega
ja osaliselt võsastunud. Leidub ka kadastikke ja mõningaid soise pinnaga lagedaid. Hilise kevade tõttu
on enamus lagedaid veel väga hea joostavusega – peaaegu sama kiired kui teed. Leidub ka väga hea
läbitavusega männimetsa, kuid üldiselt on domineerimas erineva läbitavusega, sageli tihedam lehtpuumets.
Viimane võib olla ka soise pinnaga. Metsas oli nädal enne võistlust näha ka ebameeldivama alustaimestiku
(nõgesed jm) algeid, kuid kindlasti ei jõua see võistluse ajaks veel nii tihedaks ja kõrgeks kasvada, et hakkaks
oluliselt läbitavust takistama. Pigem saab Libahundi Jälje osaleja osa kevadiselt kaunist õitemerest.
Rabasid poolsaarel ei ole, on paar väiksemat ja raskelt läbitavat sood, mida on rajaplaneeringuga välditud.
Asustusest jääb alale Paldiski linn koos sadamate ja tööstuspiirkonnaga ning kaitseväe alad. Viimaste
aladele siseneda ei või, need on kaardil näidatud keelualadena. Linna ümbruses on mitmeid suvilapiirkondi.
Piiratud aedadega õuealadesse sisenemine on keelatud, linnas piiramata aladel (näiteks kortermajade vahel)
lubatud. Mujal on asustus hõre, kuid suur osa maastikust jääb Paldiski tuulepargi territooriumile. Tuulepargi
territooriumil liikumine on lubatud. Küll aga tuleb
tuulepargi alal liikudes arvestada teoreetilise ohuga, et tiivikutelt võib
midagi kukkuda. Oht on küll minimaalne, kuid olemas ja omanik pani südamele,
et tuulepargi alal liikudes tuleb hoiduda tuulikute vahetust lähedusest mõnevõrra
eemale ja mitte viibida tuulepargi alal rohkem kui hädavajalik.Vastasel juhul
tuleks tuulepargi eeskirjade kohaselt seal viibides kasutada turvavarustust( sh
kiivrit) ja taotleda järelvaataja kohalviibimist.
Palju esineb endisele militaarmaastikule tüüpilisi militaarrajatiste varemeid, milledest mõned võivad olla
varisemisohtlikud. Mitmetes kohtades on Pakri poolsaare looduslikku ilu kahjuks varjutamas praeguste
kohalike ja nende eelkäijate elustiilijäägid prügi näol. Maastikule jääb arvestatava liiklusega Paldiski linna viiv ja seda läbiv maantee ning ka veidi raudteed.
Ohukohtadeks nimetaksin ohu järjekorras: pankrannik, liiklusega teed-tänavad, ka raudtee, militaaralad.
Pankrannikust ronida-laskuda tohib ainult kohtades, kus kaardil puudub ületamatu järsaku leppemärk
(punasega) ja kus ka reaalselt puudub oht elule-tervisele. Ronides-laskudes tuleb lisaks kukkumisohule
arvestada ka kivide varisemise ohtu, mistõttu lahtiste kividega nõlvadel ei ole mõistlik ronida üksteise sabas.
Tugeva tuule korral tuleb panga ülaserval olla ettevaatlik tuule tõttu tasakaalu kaotamise suhtes.
Kaart on mõõtkavas 1:20000, formaat ca 32x48 cm, kõrgusjooned iga 2,5m tagant. Kaart põhineb uuel
2013.a põhikaardil originaalmõõtkavaga 1:10000. Vaatamata kaardi värskele aastaarvule on tulnud seda
mitmetes kohtades juba muudatustega uuendada. Metsa-lageda värvilahendus on
sarnaselt orienteerumiskaardile valge-kollane. Metsa läbitavus ei ole kaardistatud. Pankrannikuga seotud kontrollpunkte võib olla nii astangu peal kui all. Lisaks
legendile aitab täpsemat punkti asukohta määrata ka KP numbri asukoht kaardil – astangu all olevate KP-de
numbrid on kirjutatud alla ehk mere poole. Paldiski etapil võib tavalisest olulisem roll olla punktilegendidel.
NB! Kaart on seekord põhjasuuna suhtes ca 30 kraadi pööratud. Põhjasuuna jooned on loomulikult kaardile
kantud. Kaart on trükitud veekindlale materjalile. Raja planeerimiseks kaardile on mõistlik kaasa võtta
veekindel kirjutusvahend. Eraldi planeerimiskaarte seekord ei tule. Lisaülesannetes tuleb järgida kaardile kirjutatud selgitusi ning kohtunike juhiseid. Kohustuslik lisavarustus on
kindad, pea- või taskulamp ja veekindlalt pakitud mobiiltelefon. Viimase kasutamine on ette nähtud vaid abi
vajamisel.
Edukat Libahundi jälje otsimist!