Libahundi Kunda etapi raja- ja maastikuinfo. 2015 sügis

2015 Libahundi Jälje sügisetapp toimub väga huvitaval, vaheldusrikkal ja paljudele kindlasti avastamata Kunda maastikul. Kuna Kunda asub Soome lahe kaldal, esinevad kõik Eesti põhjarannikule tüüpilised maastikud. Olemas on kaunis mererand, kõrkjane mererand, üle 40m kõrge  pangaastang, pangapealsed tasandikud, eri tüüpi metsade, rohumaade, kadastike ja muude taimekooslustega ning muidugi palju rändrahne. Maastikku läbivad Kunda ja Toolse jõed, mille alamjooksud on kiire vooluga ja kärestikulised ning kõrgete kallastega. Reljeefi moodustab peamiselt just kaldaastang, mujal on maastik üpris tasane. Võistluskeskus ja maastiku süda on 4000 elanukuga Kunda linn. Kes peab Kundat siiani halliks tolmuseks tööstuslinnaks, on paar aastakümmet ajast maha jäänud. Tõsi, tööstus ei ole Kundast ja selle ümbrusest kuhugi kadunud. Valdavalt on tegemist kas uute tööstustehnoloogiatega vanades rajatistes või täiesti uute tehastega. Linna ääres paiknev Ojaküla tuulepark katab 0,05% Eesti energiavajadusest. Samuti on Kundas kaasaegne kaubasadam. Linnas on nii korterelamute piirkond kui eramute alad, mitu parki, aiamaade piirkonnad ning ka vanu, kasutusest välja jäänud tööstushooneid ja rajatisi, aga ka 1926.a. valminud luteriusu kirik. Lähemat infot saab http://www.kunda.ee/et/tutvustus-ja-asukoht  Kunda naabruses paiknevad külad on väikesed, kuid neid on üsna mitu. Kokkuvõttes on tegemist Eesti mõistes keskmiselt asustatud alaga. Linna lähiümbruses on mitu mõisakompleksi jm ajaloolisi ehitisi. Samuti on silmatorkavalt palju iidseid kivikalmeid ja ohvripaiku. Raja planeerimisel on arvestatud ka seda, et võistlejad saaksid osavõtutasu sees ka ekskursiooni tutvumaks piirkonna looduslike vaatamisväärsuste, ajaloo ja arhitektuuriga.
Loodusest: Metsaga on kaetud 50…60% alast. Paljudest lagedatest aladest on nii heinamaid, põlde kui harimata rohumaid. Samuti on väga palju eri vanuses raiesmikke ja samas ka võssa kasvavaid lagendikke. Ranna-alal on ulatuslikke kõrkjaväljasid, mille läbimine on enamasti vaevaline ja vesine. Teedevõrk on küllaltki tihe, vast veidi hõredam linnast ida pool. Suurel osal metsast on korrapärane sihivõrgustik. Toolse ja Kunda jõe ületamine väljaspool sildu võib kohati õnnestuda ka ujumata, kuid enamasti saab see olema märjem ettevõtmine. Kraave on samuti, kuid enamasti on need väikesed (kes siis paepinnasel ikka sügavaid kraave kaevas). Enamasti pääseb neist kuiva jalaga üle. Järve mõõtu ei anna välja ükski siseveekogu. Veeseis on madal ja kuiva ilma korral jalgealune enamasti ka kuiv. Maastiku läbitavus on seinast seina. Täitsa palju on väga hea läbitavusega metsa, samas esineb palju ka keskmist ja rasket läbitavust kuni tuulemurdude ja ürgpadrikuteni välja. Kokkuvõttes on metsa läbitavus keskmine või veidi kehvemgi ning läbitavus ei ole kaardistatud. Mõnes kohas esineb veel kergelt kõrvetavat nõgest ja üksikutes kohtades ka kiuslikku kibuvitsa. Raiesmikud ei ole kõige kergemad kohad kiirjooksuks. Ka sihte on igasuguse kiirusega. Samas kompenseerib nimetatud raskusi lagedate suuresti hea või väga hea läbitavus ja tihe ning paljudel etappidel abiks olev teedevõrk. Tihnikutes liikumist hõlbustavad ka paljud loomarajad, sest egas loom loll pole. Sood-rabad praktiliselt puuduvad, küll on väiksemaid soiseid alasid. Iseloomulik on see just kaldaastangu allosas. Kokkuvõttes on tegemist väga varieeruva kiirusega maastikuga, kus aeglasemad metsa osad võivad tõsiselt liikumist pidurdada. Samas paljud teed ja lagedad ei osuta neile, kes vajutada tahavad, mingit vastupanu. Võistleja kogemus, intuitsioon ja ka õnn on olulised.
Keelualad: Asustatud punktides kruntidele ja kinnistele territooriumidele siseneda ei või. Samuti ei või läbi joosta haritud põldudelt ja aiamaadelt. Aiaga piiratud tööstusmaastik, puiduladu vms objekt ei ole orienteerujale sisenemiseks sobiv ega vajalik objekt. Kunda sadamasse viival maanteel on jalgsi ja jalgrattaga liikumine keelatud, kasutada tuleb paralleelselt kulgevat vana teed. Keelualad on jõudumööda kaardistatud ja keelualana punaselt viirutatud. Ohukohtadeks on peamiselt liiklus teedel. Linna läbival maanteel ja sadama teel on see üsna tihe ning raskeveokite osakaal on kõrge. Teedel esineb ka pimedaid kurve, mille tagant autod kiirelt välja ilmuda võivad. Seetõttu tuleb teedel olla ettevaatlik ja liikuda ühes teeservas. Maastikku läbib ka raudtee, liiklus sellel on küll hõre, kuid olemas. Järgida liikluseeskirju! Avatud tööstusmaastikule sattudes tuleb tavapärasest rohkem vaadata jalgade ette – rohu sees esineb auke, prahti, ebatasasusi.
Kaart on mõõtkavas 1:25000, põhinedes Maa-ameti 2002.a. trükikaardil. Kahjuks ei olnud värskem põhikaart mõistlikel tingimustel kättesaadav. Seetõttu on kaarti väga paljudes kohtades uuendatud, kuid kindlasti leidub kohti, kuhu rajameister ei jõudnud ja pahaaimamatuid võistlejaid mõni kaardil kajastamata riugas varitseb. Kaardi värvijaotus on järgnev: tumekollane – haritud lage; helekollane – harimata, looduslik lage; roheline – mets; heleroheline – noorendik; helebeež – raiesmik; lilla – elamumaa; hall – tööstusmaa, laoplats vms. Tavalisest olulisem osa on punktilegendidel. Kaart on trükitud veekindlale materjalile.
Rattaklassile: Ratturid võistlevad sama kaardiga ja läbivad samu punkte, mis jooksjad. Seetõttu ei ole sugugi mitte kõik punktid rattaga sõites kättesaadavad. Teede läbitavus rattasõidu seisukohalt ei ole kaardistatud. Tuleb järgida kõiki liikluseeskirju.
Seikluspunktid on 1 stardiülesanne ja 6 punkti maastikult. Kõik seikluspunktid annavad täissoorituse korral 8 punkti, punktide jaotus on toodud võistluskaardil. Punkti jõudes järgida kohtunike juhiseid. Kahes seikluspunktis kohtunikke ei ole, seal tuleb jälgida punkti kinnitatud  tegevusjuhiseid. Tegevus seikluspunktides võib eirata mõningaid juhendi põhireegleid, vastavalt seikluspunkti eeskirjale. Kohustuslik lisavarustus on kindad, ühe seikluspunkti sooritamiseks vajalik allkirjadega kinnitusleht (1 võistkonna kohta), veekindlalt pakitud mobiiltelefon. Viimase kasutamine on ette nähtud vaid abi vajamisel.

 
NB! ERITI OLULINE!!!
SI-pulgad ja märked. Teist korda on igal võistlejal oma SI-pulk, mis tuleb enne starti kinnitada randmepaelaga ja mis peab samas olukorras olema kuni võistluse lõpuni. NB! Igas tavapunktis (KP 20…69) tuleb kõigil võistkonnaliikmetel teha SI-märge. Samuti tuleb kõigil võistkonnaliikmetel teha märge lisaülesande punkti (KP 80…86) saabudes.
NB! Lisaülesannete soorituspunktides teeb märke ainult üks, ülesannet sooritav võistkonnaliige, ka siis kui ülesannet sooritab korraga 2 või rohkem ühe võistkonna liiget. Eri ülesandeid võivad sooritada ja märkida erinevad võistkonnaliikmed. Väiksemate SI-pulkade kasutajatel on see isegi kasulik, et vältida pulga mälu täissaamist. Maastikul on 48 KP-d + start, kus tuleb samuti sooritada ülesanne (KP80). Stardiülesande sooritusel on märkimise põhimõte mõnevõrra erinev, vastavalt stardiülesande juhendile, mis antakse võistlejaile stardialasse sisenemisel. Juhul kui võistlejad ei tee vale- või kordusmärkeid, on kogu rada võimalik läbida 73 märkega (võrdlus – kevadetapil oli sama number 52). Kogu raja läbimise linnulennuline pikkus on ca 50 km. 30-punktise mäluga SI-pulga täissaamise oht tekib juba alates 15 km linnulennulisest distantsist kui külastatakse seikluspunkte, milledes tuleb sooritust fikseerida mitmete märgetega. 50 märget salvestava SI-pulga võib sarnasel moel täis saada 30 km linnulennulise teekonnaga. Seega on protokolli esimesse kolmandikku pürgijatel vaja suuremaid kui 50 mälupesaga SI-pulki.

Edukat Libahundi jälje otsimist!