Nikerjärve etapi raja- ja maastikuinfo. 2015 kevad

Seekordne Libahundi Jälje maastik jääb looduslikult kaunile ja väga vaheldusrikkale Aegviidu-Nelijärve kandi maastikule. Esindatud on pea kõik Eestis esinevad maastikutüübid kui välja arvata mererand, Lääne-Eesti kadastikud, pangaastang, suured jõed ja joad. Kõik muu, mida Eesti loodus pakub, on saadaval. Isegi Põhja-Eestis mitte just väga sagedasti esinev reljeef, kõrguste vahega kuni 30…40 m.

Asustus on erineva tihedusega, maastikule jäävad Aegviidu alev ja Jäneda alevik, mille naabruses paiknevad külad on väikesed ja üsna suur osa maastikust on asustamata. Metsaga on kaetud 85…90% alast. Lagedatest aladest on nii heinamaid, põlde kui harimata rohumaid. Samuti on mitmeid raiesmikke. Teedevõrk on erineva tihedusega. Metsa aladel on korrapärast sihivõrgustikku, kuid mitte igal pool. Ala läbivad Jänijõgi ja Mustjõgi, mis on küll väikesed, kuid mille ületamine võib mõnes kohas ka ujumist vajada. Mõned purdekohad on ka kaardistatud. On ka eri mõõdus kraave, sh mõned sellised, millest kuiva jalaga üle ei pääse. Võistlusmaastikule jääb kümmekond väiksemat või keskmise suurusega järve.

Metsa läbitavus on erinev. Üsna palju on väga hea läbitavusega männimetsa, samas  ei puudu keskmise ja raske läbitavusega alad. Viimased võivad olla tingitud nii tuule- kui lumemurdudest, aga niiskematel maastikuosadel ka tihedast alusvõsast  Kokkuvõttes on metsa läbitavus mitte kehvem kui keskmine. Metsa läbitavus ei ole kaardistatud. Kuna kevad on saabunud tasapisi, ei ole lopsakas taimestik jõudnud veel vohama hakata. Nõgest igatahes kohata veel ei ole – mets näeb välja suhteliselt varakevadine. Seetõttu on keskmisest parem ka nähtavus. Maastikule jääb paar väiksemat, oma hilisemas staadiumis olevat raba.

Reljeefi on nii tasast mitmekesist  nõlvade-ooside-orgudega reljeefset ala. Jõgede kaldad on üsna madalad.

Asustatud punktides kruntidele ja kinnistele territooriumidele siseneda ei või. Samuti ei või läbi joosta haritud põldudelt.

Ohukohtadeks on paar tihedama liiklusega ning osaliselt ka kurvilist teed, aga eriti tähelepanelik tuleb olla raudteed ületades. Libahundi Jäljega samal ajal toimub naabermaastikul Tallinna rattamaraton stardiga Kõrvemaa Matkakeskusest. Kaardi serva jääb mõnes kohas rattamaratoni rada, mis on tähistatud keeluala viirutusega – sinna liikuda ei tohi ja see ei ole ka vajalik. Rabades on vanu turbatootmise kraave, milledest osad võivad olla läbimatud. Kui ei ole kindel, ära rabakraavi risti ületa!

Kaart on mõõtkavas 1:25000, põhinedes peamiselt TAOK Rogaini kaardil. Kaarti on uuendatud, peamiselt mõnede raiesmikega, uute teeradade ja hoonete/kruntidega. Kaart on trükitud veekindlale materjalile.

Rattaklassile: Ratturid võistlevad sama kaardiga ja läbivad samu punkte, mis jooksjad. Seetõttu ei ole sugugi mitte kõik punktid rattaga sõites kättesaadavad. Teede läbitavus rattasõidu seisukohalt ei ole kaardistatud.

Kohustuslik lisavarustus on kindad, veekindel pliiats ja veekindlalt pakitud mobiiltelefon. Viimase kasutamine on ette nähtud vaid abi vajamisel.

SI-pulgad ja märked. Sel korral on igal võistlejal oma SI-pulk, mis tuleb enne starti kinnitada randmepaelaga ja mis peab samas olukorras olema kuni võistluse lõpuni. NB! Igas tavapunktis (KP 20…69) tuleb kõigil võistkonnaliikmetel teha SI-märge. Samuti tuleb kõigil võistkonnaliikmetel teha märge lisaülesande punkti (KP 71…85) saabudes. NB! Lisaülesannete soorituspunktides teeb märke ainult üks, ülesannet sooritav võitkonnaliige, ka siis kui ülesannet sooritab korraga 2 või rohkem ühe võistkonna liiget. Eri ülesandeid võivad sooritada ja märkida erinevad võistkonnaliikmed. Väiksemate SI-pulkade kasutajatel on see isegi kasulik, et vältida pulga mälu täissaamist. Maastikul on 45 KP-d + start, kus tuleb samuti sooritada ülesanne (KP50). Analoogselt teiste lisaülesannetega märgib ka stardiülesande soorituse ainult üks võistleja võistkonnast.

Juhul kui võistlejad ei tee vale- või kordusmärkeid, on kogu rada võimalik läbida 52 märkega. Kogu raja läbimise linnulennuline pikkus on ca 45 km. 30-punktise mäluga SI-pulga täissaamise oht tekib alates 22 km linnulennulisest distantsist. Võistlejad, kes teavad, et on suutelised enamaks, peaksid kasutama vähemalt 50 märget mahutavat SI-pulka. Suuremat kui 50 mälupesaga pulka vajavad ainult tipud, kel on ambitsioon läbida kogu rada ja selgi juhul kui ülesannete sooritus ära jagada, on võimalik piirduda alla 50 märkega.

Lisaülesannetes tuleb järgida kaardile kirjutatud selgitusi ning kohtunike juhiseid.

Edukat Libahundi jälje otsimist!