„Libahundi jälg“ sügisetapi radadel

KOLGA

Kolk in Kirchspiel Kusal, Harrien

Taani kuningas andis Kolga ümbruse maad 1230-tel aastatel Gotlandil (Ojamaal) asuvale Roma kloostrile. Purckelli nime kandvas külas asus munkade-tsistertslaste konvendihoone. Tõenäoliselt üsna pea rajati nende valduse keskusena Kolga mõis (saksa k Kolk), mida on esmamainitud juba 1298. aastal.

Keskaegne mõis oli välja ehitatud kivist linnusena, mida kaitses ümar suurtükitorn. Linnus jäi varemetesse Liivi sõjas ning arvatavasti lammutati uuemate mõisahoonete ehitamisel 17. sajandil.

1581. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III Kolga ja selle ümbruse kuulsale Rootsi väejuhile Pontus de la Gardie'le. 1658. aastal läks mõis perekonnasidemete kaudu von Stenbockide suguvõsa omandusse. Mõisasüda kuulus von Stenbockidele, kes elasid seal sees kuni 1940. aastani, mil mõis natsionaliseeriti.

1642. aastal valmis mõisas esimene kivist peahoone, mis oli arvatavasti ühekorruseline. 1765-68 rekonstrueeriti see suureks kahekorruseliseks barokkhooneks. 1820tel aastatel ehitati hoone põhjalikult ümber stiilseks klassitsistlikuks paleeks, mil ta sai oma praeguse väliskuju. Hoone fassaadile lisati tollal eenduv keskosa ja külgosad, mis kõik olid kolmekorruselised. Keskosa kaunistab kõrge kuue rühmitatud sambaga portikus, millel on kolmnurkfrontoon. Eenduvaid külgosi kaunistavad kolmeosalised kaaraknad, nn. veneetsia aknad.

Peahoonele lisati peamiselt 18. sajandil suur hulk kõrvalhooneid, mis kokku moodustasid stiilse ansambli. Peahoonega oli seotud kaks suletud kinnist kompleksi, nn hoovi. Väike suletud hoov jäi peahoone taha; selle moodustasid valitsejamaja, tööliste maja ning kaaristuga ait. Suurem hoov jäi peahoone ette. Selle külgedel asusid tallid ning peahoone vastas paiknes tõllakuur (viimane hävinud). Ajalooliselt Tallinn-Narva maanteelt mõisasüdamesse suunduva tee äärtesse ehitati teisele poole teed kaks väravahoonet. Majandushooned - karjalaudad, tallid jms - paiknesid enamikus peahoonest kirde ja põhja pool. Peahoonest loodes, Loole suunduva tee ääres asus väike sammastega kaunistatud sepikoda.

Taasiseseisvumisajal tagastati mõisakompleks von Stenbockide suguvõsale. 1980-90tel aastatel rekonstrueeritud tallis asus mõnda aega majutusasutus, selle kõrval restaureeritud valitsejamajas aga konverentsikeskus. Stenbockide omanduses hakkas mõis lagunema.
Kolga mõisa vastne omanik 2014.aastast Anu Koppel oma plaanidest seoses mõisaga: "Siin peahoones peaks kindlasti olema restoran, nagu siin on varemgi olnud, teisel korrusel kontserdid, näitused." Kultuurihuviline mõisaomanik arvab, et mõisahoovis saaks suviti teatrit teha, kuid lisab, et mõisa majandamiseks tuleks jälle käima panna hotell, mis kõik nõuab aga tõsist remonti. Esmalt tahab ta mõisakompleksi juures päästa, mis päästa annab, et siis hakata otsast restaureerima. Tähtsaimad küsimused on tema sõnul katuse parandamine ja müüride konserveerimine. Esimesed tööd on vihmavee eest kaitsmine ning hoonete ümbert ja varemete seest puude välja raiumine. Esmaselt tuleb saada hooned sellisesse olukorda, et need müürid edasi ei laguneks, vajadusel teha ka kontraforsse, mis toetaksid siin mõningaid hooneid.

TSITRE

Kolga mõisale kuulus 5 abimõisa: Kõrveveski, Kahala, Kalamäe, Luuba ja Tsitre. Neist tähelepanuväärseim oli Pudisoo jõe suudmes asunud krahv Carl Magnus Stenbocki rajatud Tsitre suvemõis. Toomishooneid erinevalt teistest abimõisatest siin ei olnud, kõik oli seotud vaid suvitamisega: mõisa häärberid ja salongid, suve- ja supelmajad, tall, tõlla- ja luubikuurid, roosiaiad, keeglirajad, oma sadam, eraldi elumajad kärneri, kutsari, tallimehe, kojamehe jaoks. Tsitre suvemõisa on nimetatud Eesti silmapaistvamaks. Suvemõisa peahoones ja seda ümbritsenud villades elasid suviti ka Stenbockide sugulased ja sõbrad.

Tsitres sai supelda, purjetada, ratsutada, tennist ja keeglit mängida. Krahv Mihail Stenbock laskis oma näitlejannast tütre Natalie ja tema näitlejast abikaasa auks ehitada Tsitresse teatrimaja, mis hiljem viidi Kolka rahvamajaks. Näitlejad ise elasid Peterburis. Suveteatris said esinemisvõimaluse üle Eesti tuntud artistid, aga ka kohalik kultuurirahvas. Kuulsad olid suvised vabaõhupeod. Aastatel 1910-1929 külastas Tsitre sadamat kaks korda nädalas liiniaurik „Kungla“, mis sõitis marsruudil Tallinn-Kaberneeme-Tsitre-Käsmu-Võsu. Auriku saabumine oli suursündmus, seda käidi vaatamas ka kaugemalt.
Mõisa hooned hävitati nõukogude okupatsiooni ajal, alles jäi ainult kapteni ja sadamahaldaja talu — Merila talu — ja 1892. aastal püstitatud mälestuskivi mõisapargi rajajale krahv Carl Magnus Stenbockile. Sellel on kiri: „Dem Begrunder dieser Anlagen Carl Magnus graf Stenbock. Gesetzt 1882.“ Tõlkes tähendab see: „Selle kompleksi rajajale krahv Carl Magnus Stenbockile. Aastast 1882.“
Tsitre piirivalvekordonis toimetanud nõukogude sõjaväelased matsid okupatsiooniaastatel kivi liiva sisse. Kuusalu valla aukodanik Arno Lepnurm tõmbas koos teiste külameestega kivi taasiseseisvumise ajal traktori abil liivast välja, puhastas ja pani jälle püsti. RMK eestvõttel on kaasajal mõisaparki rajatud Tsitre puude rada, mis tutvustab allesjäänud puid. Vanimad männid võivad olla kuni 300 aastased, hobukastanid üle 120 aasta. Lisaks mitut liiki paplid, remmelgad, toomingad, saared, jalakad.

MUUKSI LINNAMÄGI

Kuusalu-Leesi maantee ääres Muuksi külast ida pool asuv mäeseljak, pankranniku esileulatuv osa kannab nime Linnamägi.Selle põhjapoolsel järsunõlvalisel ja teravaninalisel neemikul asus kuni viikingiaja lõpuni (11. saj.) muinaseestlaste kolmnurkse põhiplaaniga linnus. Kolmest küljest kaitses linnust looduslik järsak – klindiastang, neljandast aga kaarjas vall. Paekallas on siin 47 m kõrgune. Järsud nõlvad, mida inimkäte toel tugevdati, andsid linnuses olijatele turvatunde. Oletatakse, et I aastatuhande lõpul – II aastatuhande algul tüürisid rootslased ja taanlased rüüsteretkele tulles oma laevad just siia Kolga lahte. Linnust kasutatigi ainult muistete eestlaste poolt kaitseks vaenlase rünnaku korral. Lõuna pool läheb kolme kilomeetri pikkune mäeseljak madalamaks ja kaob Uuri küla juures.Linnus oli seljakust ära lõigatud kaarja paeplaatidest laotud valliga. Linnuse õueala suuruseks oli 5300 m2. Praegu asub seal kiigeplats.
1936.aastal toimusid Muuksi Linnamäel arheoloogilised kaevamised. Kultuurkihti leiti vaid vallipoolses osas, leidude seas oli loomaluid ja savinõude tükke. Nende järgi hinnati linnuse kasutamise ajaks I aastatuhat ema. Muuksi ja Uuri ümbruses asuvad ka suured kivikirstkalmete alad, muistsed matmispaigad.
1844.aastal käis Kuusalu tolleaegsel pastoril Ahrensil külas „Kalevala“ koostaja, Helsingi Ülikooli professor Elias Lönnrot. Käidi ka Muuksis, kus Lönnrot kuulas külatanumal tüdrukute rahvalaule ja tegi mäkmeid. Muuksi küla ilmestavad kiviaiad-heinamaade ja karjakoplite piirded, tihti märgivad need
ka talude krundipiire. Loopealsel katab paepinda vaid kümnesentimeetrine või õhemgi huumusekiht. Valitsevad tüüpilised alvari taimed-kadakas, sarapuu, kuslapuu, kukerpuu, sekka mõned kidurad saared, männid, kuused. Suvel vegeteerib enamik taimi vaevaliselt. Valmivad muuluka viljad. 47 meetri kõrguselt üle merepinna küüniva Muuksi pangaalune rusukalle on kaetud lehtpuudega ja paekalda jalamit ilmestavad veesooned-allikad. Mandrijää taandus siinsetelt aladelt 11000 aastat tagasi aga siinne mereheinamaa sai maaks alles 3500 aastat tagasi.

KOLGAKÜLA

Kolgakülas asub nüüdisajal rahvamaja, Kolgaküla Traktorite ja Tööriistade Muuseum, Kolga ratsatall, valgustatud tervise-ja suusarajad. Kolgaküla esimese rahvamaja ehitamise algatas 1928 aastal siitkandi kultuurielu korraldav Kolgaküla Haridusselts. Hoone projekt valmis 1930. aastal A.R.T. (Asunikkude- Riigirentnikute- Talupidajate) Põllumajandusbüroos, kavandid töötas välja arhitekt Erich Jacoby juhendamisel arhitekt August Tauk. 1931. aasta kevadel algas ehitustegevus. Suur osa ehitati talgukorras. 18.okt.1931 toimus maja pidulik avamine.
17.juuli 2006 varahommikul põles rahvamaja maani maha. Tegu oli süütamisega. Nädalapäevad hiljem otsustas Kolgaküla Selts oma rahvamaja uuesti üles ehitada. Sellisena nagu ta oli olnud. Külaselts kutsus rahvamaja taastamist toetama annetustega seltsi arvele. Annetajaid on üle 150 inimese. Lisaks eraisikute annetustele on selts kogunud raha mitmete heategevuskontsertidega. Samuti TV3 saate “Kes tahab saada miljonäriks” 2006 aastal heategevuslikus jõulusaates koguti 408 000 krooni. 2008.aasta 19.juunil osales Kolga Rahvamaja taasavamisel president Toomas Hendrik Ilves.